Thursday, August 25, 2011

Suvi otsa pole eriti põhjust olnud siia kirjutada, nüüd lõpuks võtsin ennast kokku ja sain isegi mõned pildid tehtud. Tundub, et käsitöösoolikas hakkab tagasi kasvama.
Pilti ei ole kinnastest, mis tegin õele eelmise postituse kinnaste koopiana. Ühe mustrikorra võrra pikemad said, muidu täpselt samad, nii et ei hakanud end pildistamisega vaevama.
Pildid oma lastele tehtud asjadest

Suuremale tütrele mütsi- salli komplekt ja sõrmikud, väiksemale esialgu ainult kindad. Sõrmikuid kudusin esimest korda.
Lõng Titan Wool Winner
Vardad kinnastel ja sõrmikutel nr 2,5, mütsil ja sallil 3,5
Mütsi muster siit

Ja nüüd midagi, millega olen viimastel päevadel põhiliselt tegelenud:

Pisike tutsakas hirrrmus ebaühtlast lõnga:D Aga ikkagi lõng, vähemalt välja näeb täitsa kootav ja puha.  Villa kraasisin ka ise, lõnga sain lambaid pidava naabrinaise käest. Tegime vahetust, tema sai ühe mu voki ja mina lisaks kotitäiele villale ka kraasid.
Ketramist üritasin õppida juba paar aastat tagasi, õpetajaks oli mehe vanaema. Aga siis polnud meil mingit head materjali millest kedrata ja nii see sinnapaika jäi. Kuid pisik oli sees ja nii ma hamsterdasin ema juurest omale veel ühe, natuke paremas korras voki. See seisis päris pikalt nurgas kuni nüüd sain villaga katsetama hakata. Mitu õhtut olen vokki vuristanud ja isegi unes nägin esimesel ööl ketramist:P 
Aga üldiselt mulle tundub et mida rohkem ma ketramise ja kraasimise kohta loen või videoid vaatan seda segasemaks kõik läheb. Niipalju olen aru saanud, et mul on veel palju palju õppida enne kui ilusat ühtlast lõnga hakkan saama.

3 comments:

-K- said...

Ilusad asjad kõik.. Lõng ka täitsa lõng ju.. oskaks ma ka kududa. Aga õnneks oled sina olemas :P

Piibe said...

Täiesti võõras blogiperenaise kätetöö imetleja ütleb: Naljakas, mulle tuli selle keerupalmiku vaatamisega meelde, et kunagi lapseohtu plikana sai aidatud vanavanaemal lõnga kraasida, kedrata. Küll see voki väntamise jalg tudises ja ei tahtnud õiget rütmi sisse saada, kui lõpuks aga järjele sai, siis kostis nii kena rahustav "vurrrr-vurrrrr-vurrrr-vurrrr" . Midagi hüpnotiseerivat oli... ja vill oli nii kare sõrmede all...

Aitüma ja tuult tiibadesse

Kaire said...

Aitäh heade sõnade eest ja tore, et mul ikka siin piilujaid käib:)